Kiisa lugu algab 1463.
Kiisa nimi pandi kirja 563 aastat tagasi — esimest korda seoses Kiisa taluga. Sellest talust ja tema naabrist Sikasarvest kasvas karjamõis, karjamõisast küla ja külast alevik.
Mõisaaeg
1463
Esimene kord kirjas
Kiisa kui kohanimi mainitakse esimest korda, seoses Kiisa taluga siinsamas piirkonnas.
1499
Kaks mõisa saavad üheks
Tõdva ja Saku mõis ühinesid, uue mõisa nimeks sai Saku mõis. Selle kaks jõukamat talu — Kiisa ja Sikasarve — asusid Kiisa maadel.
1586
Sikasarve veski
Esimene kirjalik mainimine Sikasarve veskist.
1774
Küla jõuab trükisõnasse
Kiisa küla mainitakse trükis, seoses talude jaotamisega mõisas. Külla kuulus toona kuus talu, metsavahikoht üheteistkümne tiinu metsamaaga ja Sikasarve saeveski. Mõisa kahest saeveskist asus üks Kiisal.
1866
Saku vald sünnib
Moodustati Saku vald, mille koosseisu kuulus ka Kiisa. Vallamaja asus koos kooliga Kajamaal.
1921
Karjamõis jagatakse talupoegadele
Saku mõisniku, „hull krahvi" Paul Eduard Rebinderi ajal oli kahest jõukast talust moodustatud Kiisa karjamõis. Eesti maareformiga see võõrandati ja jagati talupoegadele.
Oma selts, oma vald
1923
Noored teevad seltsi
Kiisa küla noored asutasid noorteseltsi, et ühistegemist arendada. Sellest kasvas hiljem välja Kiisa laulu- ja mänguselts.
1939
Tõdva vald
Pärast valdade reformimist moodustati Tõdva vald, vallamajaga Kurtnas, Hageri kihelkonnas.
Nõukogude aeg
1945
Saku külanõukogu
Moodustati Saku külanõukogu keskusega Tõdval. Kiisa kuulus selle koosseisu.
1954
Keskus tuleb Kiisale
Loodi Kurtna külanõukogu, mille keskus asus Kiisal.
1956
Rahvamaja Jaagu talus
Asutati Kiisa Rahvamaja. Tegevuspaigaks sai kunagine Jaagu talu, mille hoone oli ehitatud umbes 19. ja 20. sajandi vahetusel. Maja ülesanne on rahvakultuuri hoidmine ja kohaliku kultuurielu edendamine — lastele, noortele ja täiskasvanutele.
1964
Tagasi Saku alla
Moodustati taas Saku külanõukogu, kuhu kuulus ka Kiisa.
Taasiseseisvunud Eesti
1991
Külanõukogust vald
Taasiseseisvumisega nimetati külanõukogu vallaks. Keskus asub Sakus.
2014
Vaba Aja Keskus
Alustati Kiisa Vaba Aja Keskuse ehitamist. Uued ruumid saab seal ka Kiisa Rahvamaja.
Kiisa kui suvituskoht
Kiisa on olnud pikki aastaid Tallinna rahva suvituskoht. Siin on puhanud peapiiskop Jaan Kiiviti vanemad, kirjanikepaar Laida Tigane ja Elar Kuus ning Diana ja Fred Klement.
Keila jõgi on olnud suvitajate meelispaik — nii ujumiseks kui süstamatkadeks.
Suvemaju on siia ehitatud palju ja nüüd ehitatakse neist aastaringseks elamiseks eramuid. Kiisa on kasvanud arvestatavaks alevikuks, kus elanikkonna ja majandustegevuse kasv nõuab taristult järelejõudmist — muu hulgas tuleb lõplikult lahendada tiheasustusala vee- ja kanalisatsioonivarustus.
Ajaloo on kokku pannud MTÜ Kodukoht Kiisa. Kui sa tead midagi, mis siit puudub või on valesti, kirjuta kiisaalevik@gmail.com — küla lugu kirjutatakse edasi.